Roheline kohviuba ehk tooruba

Rohelises kohvioas on umbes 1200 erinevat ainet, millest 200 tuntakse, sellest:

20-30% tselluloos

10-20% suhkruid

10-15% valku

10-15% lipiide

5-12% vett

5-7% kolorogeenhappeid

3-5% mineraalsooli

0,9-2% koffeiin (mille tõttu on kohv kasutusel Araabia maades ravimina)

0,3-0,7% tioneliini

Lisaks muudele ainetele on tooroas veel üle 30 org. happe (õun-, sidruni-, äädikhape jt.).

Levinuim suhkur on mannoos.

Lipiidid on põhiliseks kohviaroomi kandjaks, mis moodustab kofeiini, klorogeensete hapete, trigonelliini ja teobromiini mõjul.

Oluline on ka tekkinud aminohapete kogus ja hulk, samuti annavad maitset sahharoosi ja glükoosi lagundamine. Kohvi maitse ja lõhn moodustub ainult röstimise ajal, umbes 180 kraadi juures, seega pole viljaliha frementeerimine maitse tekitamise juures oluline.

Tooted puuduvad