Category Archives: Uncategorized

Kohviubade edasine töötlemine

Kohvitöötlemisfirmad ostavad toorube sisse 60 või 70 kg kottides.
Seal järgneb veel edasitöötlemine.mis koosneb mitmest tehnoloogilisest operatsioonist: puhastamine, röstimine, jahutamine, lõplik sorteerimine, segamine, jahvatamine ja pakkimine.

Kohviubade röstimine

Röstitakse tavaliselt importivates maades, sest värskelt röstitud oad peavad jõudma tarbijani nii kiiresti kui võimalik.

Kohvi maitse ja lõhn moodustub ainult röstimise ajal, umbes 180 kraadi juures, seega pole sellele eelnev töötlemine maitse tekitamise juures oluline.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimud tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad väiksemadki maitseväärtused esile.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.

Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks.
Enamik röstimismasinatest saavutavad temperatuuri umbes 288 kraadi (550 kraadi Fahrenheiti).
Ube hoitakse kogu protsessi vältel liikumises, et hoida ära kõrbemist ja jõudnud umbes 227 C (440 F) muutuvad nad pruuniks ja kafeool või õli hakkab ubade seest eralduma.
See protsess – pürolüüs toimub röstimise südames. Pürolüüs loob kohvile lõhna ja maitse.
Kui oad võetakse röstijast, jahutatakse need kohe õhu või veega.

Kohviubade röstimise astmed

Rösti tüübid on jaotatud vastavalt oa poolt saavutatud sisetemperatuurile eri tasanditeks.
Järgneb nimekiri neljast enimkasutatud röstimise astmest:

Ameerika röst on kastanpruun (ametlikult keskmine aste). See on delikaatne, tugevate maitsetoonidega, iseenesest suurepärane röst, mis kaldub olema happelisem kui tumedamad röstid.

Viini rösti kasutatakse mõne erikohvi liigi puhul. See röst kasutab ube, mida on röstitud keskmiselt, kuid lõpuosas pisut kõrgema temperatuuriga. Tulemuseks on täidlase bodyga, kuid mitte kunagi kibe tassitäis. See on suurpärane variant igapäeva kohvi jaoks või segude alustele.

Prantsuse röst on tume röst, mida tavaliselt kasutatakse espresso puhul. See on väga tume pruun, õlise pinnaga. Selline tumedam röst annab täidlasema kehaga kompleksse kohvi, väga soositud nii oma jõulisuse kui magushapu maitse tõttu. Kuna oad on röstitud kõrgemal temperatuuril, siis on oa sisemised aromaatsed õlid muutunud ja oa pinnale tõmmatud ning seal karamelliseerunud ning muutnud oa tumedaks rikkalikult pruuniks.

Itaalia või espresso röst on tumedaim röst, mis annab oale väga tugeva värvi ja särava õlise pinna. See röst toodab tõmmise, mis on täidlase kehaga, rikas, kinnitav ja eriti maitsekas. Kuigi eriti tugeva maitsega, on sel kohvil siiski madalam kofeiini ja happesisaldus kui vähem röstitud kohvidel. See on suurepärane espresso jaoks ja populaarne klientide seas, kes soovivad väga tumeda röstiga tõmmanud kohvi.

Kofeiini sisaldus vastavalt röstimise astmele

Kohviubades on 0,8 – 2,5% kofeiini, mis on ka üks peamisi põhjuseid, miks seda taime kasvatatakse.
Eri liikidelt toodetud kohvi kofeiinisisaldus on erinev, kofeiinirikkaimaks peetakse Coffea robusta toodangut.
Mida kõrgem on röstimise aste seda väiksemaks jääb kofeiini sisaldus.

Kohviubade töötlemine Kohvioad eemaldatakse kohvimarjadest, mis visatakse ülejäägina minema või kasutatakse väetisena. Seejärel kohvioad kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse. Ubade eraldamise marjadest ja kuivatamise teevad enamasti ära tootjamaad enne saagi eksportimist, röstimine ja jahvatamine tehakse tavaliselt teistes firmades. Paljud kohvigurmaanid eelistavad kohvi jahvatada ja ka röstida ise, kuna aja jooksul valmisröstitud ja jahvatatud kohvi maitse ja…Continue Reading

Roheline kohviuba ehk tooruba Rohelises kohvioas on umbes 1200 erinevat ainet, millest 200 tuntakse, sellest: 20-30% tselluloos 10-20% suhkruid 10-15% valku 10-15% lipiide 5-12% vett 5-7% kolorogeenhappeid 3-5% mineraalsooli 0,9-2% koffeiin (mille tõttu on kohv kasutusel Araabia maades ravimina) 0,3-0,7% tioneliini Lisaks muudele ainetele on tooroas veel üle 30 org. happe (õun-, sidruni-, äädikhape jt.).…Continue Reading

Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Põhilised…Continue Reading

Tooted puuduvad