Ajalugu

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse.
15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.
Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.

Põhilised kohvisordid

ARAABIKA (Coffea Arabika) on levinuim kohviliik mis pärineb Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%.

ROBUSTA (Coffea Robusta) on teine tuntud kohviliik, mis on maitselt araabika kohvist tugevam.

On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt.

Turustatakse toorest, röstitud,jahvatatud ning lahustuvat kohvi.

Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Tooted puuduvad